Select Page

Ataatsimiinneq C/10

Qupperneq 2/4 Suliniuteqareernermi tapersersuinermi isumassuinerup piareersarnera

Suliniuteqareernermi tapersersuinermi isumassuinerup piareersarnera

Angajoqqaarsiat qimallugit kiffaanngissuseqarluni inuuneqalerneq annertuumik unammillernarsinnaavoq – pingaartumik kiserliorneq inuusutut amerlaqisut misigisartagaat uippakajaarnarsinnaavoq. Inuusuttunut inissinneqarsimasunut angajoqqaarsianik inuulluaqqusisariaqalerneq annertuumik nikeriarneruvoq, amerlasoorpassuartigut taakku tassatuapajaammata ”angerlarsimaffimmissut” taasinnaasaat. Inuusuttulli ”nalinginnaat” ataatamik anaanamillu tunuliaquteqarajuttut assiginagit, inuusuttut inissinneqarsimasut amerlanertigut kisimiinnerujussuusarput, taamaattumillu suliniuteqareernermi tapersersuinermi isumassorneqarnissaq pisariaqartittarlugu. Nunanili amerlaqisuni inuussutissarsiutigalugu attuumassuteqarneq naariaraangat suliniuteqarnermi tapersersuinermi isumassuisoqarneq ajorpoq. Pivisusoq tamanna nikalluallannarpoq, misissuinerpassuimmi takutinnikuummassuk piffissaq angajoqqaarsianiinnertik naareeraangamikku suliap naammassereernerata kingorna isumassorneqarneq inuusuttunut pitsaalluinnaartumik kinguneqartartoq,

Ilisimatusarnerup aamma takutippaa inuusuttut inissinneqarsimasut 23-nik ukioqalernisssartik tikivillugu angajoqqaarsiminni najugaqarsimasut, kingusinnerusukkut inuunerminni ingerlalluarnissamut erseqqivissumik periarfissaginnerusartut. Inissinneqarsimasut amerlaqisut kingusinnerusukkut inerittarnerat tamatumunnga pissutaavoq, inuunerminnik artornartumik aallartitsisimanertik pissutigalugu. Taamaattumik akisussaassusulimmik aalajangiisinnaassuseqalersimallutik inersimasunngornissaminnut piffissaqarnerusariaqarput.

Suliniuteqarnermi tapersersorneqareernermi inuusuttunillu inissinneqarsimasunik tapersersuineq pillugu SFI-p nalunaarusiaa malillugu suliniuteqareernermi tapersersuineq pineqartuni pingasuni immikkut ittumik angusaqarfiusarpoq:

  1. Inuusuttut amerlanerusut inuusuttut ilinniagaannik aallartitsisarput
  2. Inuusuttut ineqarnikkut aalajaannerusunik atugaqalertarput
  3. Inuusuttut ukioqatiminnik inooqatigiinnikkut attaveqarfigisartakkanik pilersitsisarput ineriartortitsillutillu

 

Angerlarsimaffitsinnit nuukkama suut tamarmik allanngorput. Siusinnerusukkut misigisimasarpunga imminut piffissaqarfiginngisaannarlunga, tassanngaannarli piffissaq tamaat uannuinnaq atortussanngorpara. Ingerlalluarpallaanngilanga.”

Siusinnerusukkut inissinneqarsimasoq 

INUUSUTTUP NAMMINEERSINNAASSUSIA INUUNERMILU ILUATSITSINISSAA TAPERSERSORNIARLUGIT UAGUT ILAQUTARIITTUT PAARSISARTUTUT QANOQ ILIORSINNAAVUGUT?

Det f

Inuusuttoq paarisaq 18-inik ukioqalerpat ilaqutariit paarsisartut inuusuttumik iperaanissaat naatsorsuutigineqartarpoq. Peqatigisaanillu ilaqutariit inuusuttumut qanimut attuumassuteqassapput, tamannarpiaq ikiorsinnaaneranut piumasaqaataammat. Taamatut imminnut akerleriippasinnerat qanoq qaangerniarneqassava? Qanimut attuumassuteqarnersi ilissi angajoqqaarsiatut qanoq attatiinnarnassavisiuk, peqatigisaanillu iperartussaallugu nammineertussanngorlugulu?

Inissinneqarsimaneq kipigaangat misigissutsit artornartut puttussuutilersinnaapput, meeqqami paarisami, kisianni aamma angajoqqaarsiani. Inuulluaqqusineq piareersagaasimasinnaavoq, kisiannili utaqqisaanngitsumik takkussinnaalluni. Qanorluunniilli ikkaluarpat piffissap ingerlanera artornarsinnaavoq annernarlunilu.

Ilaqutariinni paarineqarnerup kingorna namminerisamik inuuneqalernissamut qanoq piareersartoqarsinnaanera inuusuttumut oqaloqatigiissutigineratigut inuusuttoq ikiorsinnaavarsi, ilanngullugu aalajangersimasunik sunik pisoqarnissaa pilersaarusiorlugu. Inuusuttup ilaqutariit paarsisartut qimakkunigit ajornartorsiutit nalaassinnaasai siumut piareersimaffigisinnaavasi, piffissap paarsiffiusup naanissaa ukiualunnik sioqqullugu oqartussat inuillu attaveqatigisartakkassi attaveqarfiginerisigut. Suliap naammassereerneratigut isumassuisoqarnissaa ingerlatsivimmut kaammattuutigisinnaavarsi. Nunat ilaanni inuusuttoq siunnersortilerneqartarpoq ( mentor), taassuma ilaqutariit paarsisartut qimanneqareeraangata inuusuttoq akuttunngitsumik pulaartarpaa, ulluinnarisallu ingerlalluarnissaanut ikiortarlugu. Misissuinerit assigisaanik takutippaat inuusuttut ilaqutariit paarsisartut qimakkunikkit eqimattaqatigiinnut ilaagunik ingerlalluarnerusartut – assersuutigalugu inuusuttunik allanik illumi najugaqatigiikkunik, illumilu ikittuinnarnik ulluinnarni suliassanik ikiuuttartunik oqaloqatiginnittartunillu inuussutissarsiutigalugu sulisoqarluni.

 

Suliap naammasereernerata kingorna isumassuinermi suut pingaaruteqarpat:

  • Inersimasunut ikorfartortinut attaveqarneq
    Inissinneqarsimanerup kingorna inersimasumut aalajangersimasumut (ilinniartitsisoq, perorsaasoq, angajoqqaarsiaq) attaveqarneq inuusuttup qanoq ingerlaneranut annertuumik pingaaruteqarpoq, pingaartumik ilinniakkamik aallartitsinermut taassuminngalu attassiinnarnermut atatillugu. Pingaaruteqartuni, soorlu inissarsiornermut, attaveqatigisartakkani attuumassutit ineriartortinnerannut, nammineq angerlarsimaffimmi tigussaasumik piginnaasanut (niuerniarneq, aningaasaqarneq, errorsineq il.il.) atatillugu inersimasoq piareersimasarpoq. Inuusuttut sunik pisariaqartitsinerat assigiinngisitaarsinnaaqaaq. Ilaasa inuttut tapersersorneqarnissaq pisariaqartittarpaat, ilaasa tigussaasumik ikiorneqarneq pisariaqartinnerusaraat, amerlasuulli tamaasa marluutillugit ujartortarpaat.
    Meerarsiasi paariunnaareerlugit – ingerlatsivik suleqatigalugu – pulaartarlugillu tapersersussanerlugit eqqarsaatigisinnaavarsi.
  • Inissinneqarsimanerup naajartornerani inuusuttunut allanut attaveqarneq
    Nammineerluni inuuneqalissatilluni inuusuttunut allanut inissinneqarsimasunut attaveqarneq namminerisamik attaveqarfigisartakkat ineriartortinnerannut aalajangiisuusarpoq. Eqqarsartaatsikkut naligisanik, inissinneqarsimanermut attuumassuteqartunik unammilligassanik – soorlu kiserliornermik, imminut naleqartippiannginnermik kiisalu inooqatigiinnikkut attaveqarfigisartagaqannginnermik – ilisimasaqartut naapinnissaannut periarfissaavoq. Inuusuttut amerlaqisut paarineqarnermik nalaani inuusuttunut inissinneqarsimasunut allanut attaveqarneq ajorput. Tassanili paasineqartutut misigisimasinnaapput, taamaattumik paarineranni ukiut kingulliit angajoqqaarsianut allanut attaveqarnissaq isumassarsiatsialaavoq, nuannisaarfiusunillu aaqqissuussilluni, tassani inuusuttut imminnut ilikkarsinnaammata. Tamanna sammisanut allanut, soorlu timersornermut angalaaqatigiinnernulluunniit atatillugu pisinnaavoq.

Danmark-imi angajoqqaarsiat peqatigiiffiat nunamut tamarmut atuuttoq inuusuttunut inissinneqarsimasunut eqimattakkaarluni oqaloqatigiittarfinnik pilersitsisimavoq, taakku naapeqatigiittarput inersimasumillu aqunneqarlutik misilittakkaminnik paarlaaqatigiittarlutik. Taakku filmiliaat uani takusinnaavarsi isumassarsiorfigalugulu: http://projekt-netvaerket.dk/

Ane 21-nik ukioqarpoq, Nuummilu inissiami ataatsimik initalimmi najugaqarluni. Perorsaasunngorusuppoq. Avissaartuussimasunik tunuliaqutaqarpoq, 11-llu ukioqarluni ilaqutariinnut paarsisartunut nuulluni. Ataatavini ilisimanngilaa, nukkanilu anaanaaminnit paarineqarsinnaasimanngillat. Ane nukkanilu ilaqutarinnut paarsisartunut nuutsinnatik anaanartik isumagisariaqarsimavaat – igasarlutik, illumi suliassat suliarisarlugit niuerniartarlutillu. Ane 11-nik ukioqartilluni assut imminut mattusimalersimavoq nikallungagajuttarlunilu. Ilaqutariinni paarsisartuniinnermilu Anep anaanarsiani pitsaasumik attuumassuteqarfigiartulerpaa, piffissallu ingerlanerani ajunnginnerujartulerluni. Ukiut ingerlaneranni Anep anaanani attaveqarfigilaartarpaa, nuanniitsumilli pisoqarnerata kingorna Anep anaanani itigartittalerpaa, maannalu oqaloqatigiissaarsimapput. Ullumikkut Ane kisimiittuuvoq kiserliorajuttarlunilu. Siusinnerusukkut piffissaq atorsimasaa tunuliaqutaalu pissutigalugit Anep ilaquttami amerlanersai attaveqarfigisanngilai. Qujanartumilli anaanarsiaminit ikiorneqarluni Ane tapersersorneqartarpoq, tassuunakkut ulluinnarisami ingerlaavarnissaannut ikiorneqartarami.