Select Page

Immikkoortoq 4/8

Qupperneq 1/5: Meeqqanut inuusuttunullu qanoq inuussutissarsiutigalugu isumassuisoqartarpa?

Meeqqanut inuusuttunullu qanoq inuussutissarsiutigalugu isumassuisoqartarpa?

Piginnaasat ineriartortinneqartussat:

  • Ataqatigiinnermik suliaqarnerup meeqqat inuusuttullu qanoq ilinniarnissamut suleqatigiinnissamullu kajumissaarsinnaanerai.

  • Sulinermi suliassat ataqatigiinnermillu suliaqarneq qanoq ataqatigiissinneqarsinnaanersut.
  • Inuussutissarsiutigalugu ataqatigiinnermik sulinermi pissusilersuuteqariaatsit sisamat

 

Immikkoortumi sammisaq:

Sullissisup unammilligassaa: ataatsikkut suliassaqartitsineq aamma ataqatigiinnernik pilersitsineq.

 

Immikkoortumi anguniagaq:
Meeqqanik inuusuttunillu sullissinermi suliassanik, suliassanik aallutaqarnerup ataqatigiinnernillu aallutaqarnerup katinnissai. Ataqatigiinnermi oqaloqatiginneriaatsimilu sisamanik, meeqqani inuusuttunilu suleqatigiinnermik piumassusermillu pilersitsisartunik sullissisup ilisimasaqarnissaa.

Sullissisup unammilligassaa: suliassat aamma ataqatigiinnermik suliaqarneq

Sullissisutut ulluinnarni assigiinngitsorujussuarnik marlunnik suliassaqarpoq.:

1.     Suliassat tamaasa isumagineqassapput: ataatsimiinnerit, ilinniartitsinermut pilersaarutit, atortussat, sisorariarnissamik pilersaarusiorneq atortussallu ajunngitsut qulakkeernissaa, atuartitsinissamut atugassanik piareersimasuuteqarneq, angallannermik isumaginninneq, il.il.

2.     Peqatigitillugu ilisimatusarnerup takutippaa, meeqqat inuusuttullu ineriartorneranni pingaarnerpaaq tassaanngimmat suliassat! Tassaammalli ataqatigiinnermik suliaqarneq – inersimasunut qanilaartumik toqqissisimasumillu attaveqarnissaq. Ajornartorsiutit nuannaarutillu oqaluttuarisinnaaneri, takuneqarlunilu tusaaneqarneq, ataatsimut naapinnerni imaluunniit klassimi isummanik anissisinnaaneq, inersimasuniillu soqutigineqarneq paasineqarnerlu.

 

 

Sooruku sullissisut angajoqqaatut maligassiuisuusutut pingaaruteqartigisut?

Meeqqat inuusuttullu tamarmik inersimasunik allanngujaatsunik, atassuteqarfigilersinnaasaminnik pisariaqartitsipput, angajoqqaat amerlanerpaat siusissukkut isumassuineq perorsaanerlu pitsaasut tunniuttarpaat. Aappatigulli meeqqat inuusuttullu angajoqqaaminnit avissaarsimallutik najugaqartut – imaluunniit naammaginartumik isumaginninnissamut nukissaqanngitsunik angajoqqaallit – annertuumik kukkusumik ineriartornissaannut aarlerinaateqarpoq. Kajumissuseerunnermik, aliasuttutut qisuariarnermik aamma pissusilersuutitigut ajornartorsiuteqarnermik pilersitsisarput. Ilisimatusarnerup ilaatigut takutippaa sullissisunik isumassuisunik soqutiginnittunillu naapitsineq aamma ammasumik oqaloqatiginnittarnerit, angajoqqaanit isumassorneqarnermituulli ilinniarnermi iluatsitsisinnaanermut aalajangiisuusartut.

Ass. Canadami nunaqarfimmi inuit 500-t najugarisaanni misissuinerup takutippaa inuusuttut 12-it ukiup ataatsip ingerlanerani imminut toqussimasut. Inuusuttunut eqimattaalluni oqaloqatigiinnissanik aaqqissuisoqarmat, nunaqarfimmilu kikkut tamaasa ilanngunneqarmata, ukiuni tulliuttuni imminut toquttoqanngilaq. Assigiinngissut tassaaginnarpoq nipangersimasoqarnera imaluunniit oqaloqatigiittoqarnera!

 

 

Sullissisut ataqatigiinnermik suliaqarnerat

Ataqatigiinnermik suliaqarneq inernernik pilersitsisarpoq. Tamanna meeqqanut ingerlalluartunik angajoqqaalinnut aamma meeqqanut inuusuttunullu misigissutsikkut oqimaatsunik nammataqarlutik atuariartortartunut atuuppoq. Amerlasuut nalinginnaalluinnartumik silassorissuupput, kisiannili siusissukkut perorsagaanermi sammineqarnermik, ataqatigiinnermik aamma isumassorneqarnermik amigaateqarneq pissutigalugu imminnut naleqartinnerat appasittarluni, pissusilersuutitigut/ilikkariaatsikkut ajornartorsiuteqarlutik aammalu inoqatinut attaveqarnerni akunnattuunganerujussuusarlutik. Soorunami taakku inersimasunik allanngujaatsunik ataqatigiinnermik pilersitsisuusunik, angajoqqaatupajaaq pissusilersortunik, tunngavimmik toqqissisimasumik pisariaqartumik tunniussisinnaasunik pisariaqartitsisarput.

Kisiannili oqareernittuut, sullissisut ulluinnarni angummaffigisassanik suliassarpassuaqarput ilikkagassanillu anguniagaqarlutik, unammillernartuartuuvorlu pitsaasumik ataqatigiinnernut kiisalu meeqqanik inuusuttunillu oqaloqateqarnissamut ukkataqarnissamut piffissamik eqqissisimaffiusumik nassaarnissaq.

Taamaattumik suliassat ataqatigiinnermillu suliaqarneq qanoq akuleriisinneqarsinnaanersut takoqqaassavarput. Kingornalu sullissisut pissusilersuutai assigiinngitsut sisamat kajumissuseqalersitsinerpaasartut, suleqatigiikkusussutsimik kiisalu meeqqani inuusuttunilu ilikkagaqarusussutsimik pilersitsinerpaasartut takussavagut