Select Page

Immikkoortoq 6/8

Qupperneq 3/4: Sammisaq B: Periaa-tsit siusissumik sumiginnagaa-simasunik sullissisarnermi

Qupperneq 3/4: Sammisaq B: Periaa-tsit siusissumik sumiginnagaa-simasunik sullissisarnermi

Tulliuttumi siunnersuut aallaaveqar-poq meeqqanut sumiginnagaasimasu-nut 48-nut, 7- 14-illu akornanni ukiu-linnik misiliisarsimanernik arlaqartu-nik, tamarmik ineriartornermikkut assigiinngisitaartunik “ukioqartunik” sammisani assigiinngitsuni. Immikkut perorsaanikkut ileqqut Danmark-imi nunanilu allani atuarfinni amerlasuuni pitsaasunik angusaqarfiusumik misile-rarneqartarsimapput. Atortereerus-sigit periaatsit atorneqartut suliassas-sinnut pilersaarutissinnut atugassasi klassissinni gruppimiluunniit meeqqa-nut sumiginnagaasimasunut piffissa-mi tassani sullitassinnut naleqqunner-paat toqqarsinnaavasi.

SULIASSANIK SULIAQARNERMI SU-LEQATIGIINNEQ: ATUARTUP / ILIN-NIARTITSISUP AKORNANNI PISSU-TSIT ATUGAASUT QITIUTISSIGIT

Sumiginnarneqarsimasut assut ajor-nartorsiutigisarpaat gruppini (sule-qatigiinni) pissutsit, aammalu mee-raaqqatulli ajornannginnerutsittarlu-gu meeqqap / inersimasup akornanni peqatigiinneq. Taamaattumik pingaar-tinneqassaaq oqaloqatigiinneq sapin-ngisamik ilinniartitsisup aamma atu-artut ataasiakkaat akornanni ingerlan-neqassasoq:

Suliassaq nalunarpat, taava talit nap-partassavat ornillungalu. Ikiortassa-vakkit, ikoreeraangakkillu ininnut u-teqqittassaatit, suliassallu suliaralugu. Meeqqanut allanut oqaloqatigiissutigi-sariaqanngilat, illinuna uangalu sule-qatigiittugut, ikiussallutillu piareer-simavunga, – talit napparukku, utaqqi-laarlutillu uanga piffissaqalernissan-nut”.

Isorinnissinnaaneq pinngitsooruk, – ilalersuillutit akuersaartarit, minner-paatigulluunniit kissaatigineqartut malunniukkaangata iluatsittoqaraa-ngalluunniit. Periarfissaqassagalu-arpat sapaatip akunnerata ingerlane-rani atuartoq kisimiitillugu nal. ak. atuartissallugu imaluunniit ilinniar-nerani ikiussallugu, taava tamanna sullissinermut ilassutaassaaq naam-massisaqarfiusoq.

Afrika – Kalaallit Nunaat – Qallunaat Nunaat

Ilinniartitsisup atuartullu akornani oqaloqatigiinneq qitiuvoq nunarsuarmi sumiikkaluaraanniluunniit. 

AALLARTINNERMUT UTERIT: AALLARNIUTIGIUK SULIASSAQ ATUARTUP NAAMMASSISINNAA-SAATUT NALUNNGISAT

Sumiginnakkat amerlasuutigut ukioq siulleq takunngitsoorneqartarsimap-put, kisiannili ukioqqortusiartorner-mi ersarissiartortarlutik, qalliinnar-siortumik sammisat ilikkagaqarfigisi-magaat paasisimallugillu, assersuuti-galugulu soorlu grammatikki tunnga-viusoq. Tamanna ajorsarnernik amerlasuunik pilersitsisarsimavoq, pissutaallunilu pissusilersornermi ajornartorsiutinut, imminullu upperinnginnermut ilikka-gaqarsinnaanngitsullu isiginermut. Nakkutigiuk meeqqap inuusuttuaqqa-lluunniit sulinera piffissami aalaja-ngersimasumi, taavalu suliassiillutit angusinnaasat sinnilaarlugit, iluatitsi-neq misigisinnaaniassammassuk. Taarsiullugulu: kimigiisissaatit suliaq naammassineqaqqullugu. Periaaseq taanna aamma taaneqartarpoq “uanitsunik qalipaajaaneq” , pissutiga-lugu aallaqqaataaniit aallarteqqittar-neq, sukkaannerusumillu siumukar-tarneq suliassanik nutaanik, qularnaa-rumallugu atuartup ileqqut imaluun-niit suliassaq paasisimagaa. Periaatsimi uani ingerlasumi atuartup klassit arfernaniittup suliassat klassit aappaanniittunik suliaqarnerani ta-persuisoqassaaq qiimmassaasoqarlu-nilu assut. Periaatsimi tassani amerla-suutigut takuneqartarput siumukarlu-arnerit, – ilikkagassatigut siuariartor-luarneq, ukiup affaata missaata inger-lareernerani.

SOQUTIGINNISSINNAASSUTSIP AN-NERTUSSUSIA MEEQQANI MIKINE-RUSUNITULLI IPPOQ: LEKTIONI ATAASEQ MINUTSINIK 5-INIK

Meeraq pingasunik qaammatilik taa-maallaat sikuntini 5-10 sammisamik ataatsimik aallussisinnaavoq. Anaanap ataveqaqqaalernermini meeqqap atta-viginissaa sivitsoriartortumik anaa-naasup anguniassavaa, oqaluullugu, pinnguartillugu il.il. Peqatigiinneq taanna meeqqap misi-ginikuunngippagu, tamanna isuma-qassaaq meeraq taamaallaat siviki-tsuaraannarmik aallussisinnaasoq pinnguarnermik imaluunniit sammisamik minutsini arlaqanngitsuni, aallussiun-naannginnermini, tamannalu aamma atuuppoq atuarfimmi sammisani.

Taamaattumik illit meeqqamut aamma klassimut tamarmiusumut erseqqissaatigissavat, illit soqutigin-ngikkit suliassap naammassineqarnis-saa imaluunniit naamik, – kisiannili qanoq sivisutigisumik suliassaq aallun-neqarsinnaanersoq. Tuluit immikkut atuartitsiviisa ilaanni unammisitissutigineqartarpoq kina suliassami nalunartumi ajornavissu-miluunniit sivisunerpaamik ingerla-tsisinnaanersoq. 

 Atuartumik peqateqarninni tamani annertunerpaamik maluginiartassavat atuartup qanoq sivisutigisumik sulia-minik ingerlatsisinnaanera, tamatu-manilu illit qiimmassartassavat. Atuartukkaartumik skemaliortoqar-sinnaavoq, atuartullu ullut tamaasa nalunaarsortassallugu qanoq sivisu-tigisumik suliassamik aallussisinnaa-nini. Sapaatip akunnikkaartumik taakkua sammineqarsinnaapput, atuartup siu-ariartornerminik nalinnaavigisaanik: “Anouk inuttut rekord-ileeqqippoq! Kisitsilluni gangiilluni suliassami 15 minutsit sulivoq!”.

Atuartukkaartumik maluginiarsinnaa-vat soqutiginnissinnaassutsip anner-tussusia: atuartut ilaat minutsini mar-lunni sammisamik ataatsimik aallus-sisinnaapput, taavalu unikkallartaria-qarlutik imaluunniit allamik suliaqa-lertariaqarlutik. Atuartut allat immaqa minutsini 20-ini. Taamaattumik qin-nuigineqarputit isumaliutigeqqullugu atuartitsinermi lektioni ataaseq lek-tioneeqqanut aggorneqarsinnaaner-soq, imatut sivisussusiligaasunik atu-artup nalinnaasinnaassusianik ilua-titsiviusumik.

ILINNIARTITSISUP OQAATSINIK A-QUTSISSUTITUT ATUINERA: OQAA-TSIT PISSUSILERSORNERNIK OQA-LUTTUARTUT ATUKKIT

Oqaatsinik paasinnissinnaassuseqar-neq marlunnik immikkoortoqarpoq: paasinninneq oqaatigineqartup isu-maanik aamma oqaatigineqartup siu-nertaanik, aamma iliuutsimik paasin-ninneq. Isummamik paasinnissinnaaneq inuu-nermi siusissukkut pinngortarpoq, anaanaasup oqaatsit aalajangersima-sut atorajuppagit, ilutigisaanillu misi-gissutsinik aalajangersimasunik erser-sitsisarluni, assersuutigalugu “anaanap asasanngua!” Taamaattumik meeqqap misigissutsi-mili “kissalaaq” misigeqqittassavaa ki-ngusinnerusukkut oqaaseq “asasannguaq” tusaraangamiuk. Imaluunniit kamappasilluni oqarpat “naamik taamaaliornak” – kingusinne-rusukkut meeqqap iluaalliorneq misi-gisassavaa inerteqqutaasumik ilioraa-ngami. Illillu ilinniartitsisutut atuartunik oqa-loqateqaraangavit oqaatsitit misigis-sutsinik aalajangersimasunik pilersi-tsisarput, meeqqami oqaatsivit isu-maanik siunnerfiusumillu paasinniti-tsisumik. Kisianni meeqqat mikinerminnilli oqaatsit aamma migissutsit atassu-taannik paasinnereersimanngikkunik, taava oqaluuserisatit oqaloqatigiinnis-sinni paasisassanngilai. Misiliinnartar-paat tarrarsorfigalugit oqaloriaatsit iliuutitsillu. Taamaattumik meeqqat taakkua ajornannginnerutsittarpaat oqaatsit iliuutsinik innersuussisut.

Aakua assersuutit marluk qanoq ilitsersuineq assigiissoq periaatsit assigiinngitsut marluk atorlugit tunni-unneqarsinnaanersoq pillugu: meeraq nalinginnaasumik uummarissagaasoq, aamma meeraq sumiginnagaasoq.

Assersuummi siullermi naatsorsuuti-gineqarpoq meeqqap oqaatsit aamma misigissutsit atassusersinnaagai. Ilin-niartitsisup meeraq oqaluuppaa paa-sineraa oqaatsit “isumaat siunnerfiu-sut”. Assersuutip aappaani oqaatiginiagaq taanna siulliup assinga oqaatsit iliuu-sissanut innersuussissutaasut atorlu-git tunniunneqarput. Assigiinngissu-taat ingasattajaarunneqalaarput, sam-mivii ersarissarumallugit:


1. ”Ullumikkut pissanganartumik sam-misaqassaasut, immaqa illit quujanar-tutut isigisinnaasannik. Taamaattunik suliaqareernikuuvutit. Sanilliutissava-gut inuit Kalaallit Nunaanni inuuner-sut qanorlu isumaliortarnersut, aamma inuit Amerikkami Kujallermi nunami Peru-mi inuunersut. Nunammi assigiin-ngitsuupput, kisianni aamma assigiif-feqarput. Internet-imi assinik Peru-meersunik ujarleriarit, taava oqaluu-serissavarput qanoq suliaq ingerlateq-qissanerit, – usi eqqaamalaariuk Anouk oqarfigissagakku atuagaq ippassaq atukkani utertsittussaagaa, ilaa?”

2. ”Takussavat, issiavimmut uunga ingissaatit uangalu qiviarlunga. Takuuk aqerluusa una ullumikkut atus-savat, – misilillugu tigoriaruk atsillu aqerluusamik taassuminnga allallugu. 

Allaqataasoqartarpoq atuakkamiit uannga. Atuagaq assiliartalik Kalaallit Nunaanneersoq… Atuakkami titarnerit tungujortut takusinnaavigit, titarner-nik 3-nik Kalaallit Nunaat pillugu allas-simasoqassaaq.. Torrak! Aana atuagaq alla nunamit allamiit atilimmit Peru. Atuakkami tassani titarnerni pingasuni Peru pillugu allataqassaatit, Kalaallit Nunaat pillugu titarnerit 3-it allaree-rukku… Torrak! … Erniinnannguaq ani-tsiassaasut, taamaattumik nalunaaqu-taq sianerpat uanga saninnut nikuis-saatit, taava eqqissiivilluta matukkut aniartussaagut anitsiarniarluta”. Iliuu-sissamik ataasiinnarmik innersuussi-sarit, akuersaartarillu tamatigut suliaq naammassineqaraangat.

OQAASILERINEQ AAMMA MATE-MATIKKI PAASIUMINARNERUSAR-POQ SULIATIGUT TIGUSSAASUTI-GUT

Anaanap aamma meeqqap akornanni attaveqaqqaalernermi meeqqap ilin-niartarpaa immikkoortitsisinnaaneq, “uanga” aamma “anaana”, “ataata”, “qatanngut”. Siusissumi sumiginna-gaanermi meeqqap taamaallaat alla-nut attavini qarsupittuinnarmik paa-sisaqarfigisarpai: uangaqartoq, illit, uagut, ilissi ilaallu. Inuit akornanni pissutsit qanoq ittuuneri ilikkarsiman-ngikkaanni, aamma ajornartorujus-suussaaq suliassiissutini pissutsit im-minnut qanoq atanerisa paasinissaat.

Tamanna ersertarpoq oqaasileriner-mik paasinnissinnaassutsimi, asser-suutigalugu inuusuttuaqqap susoq, oqaluut aamma susaq (grundled, ud-sagnsled, genstandsled) paasisiman-ngippagit. Immikkut ilinniartitsisup – speciallærer, – qinerpaa oqaasilerineq tigussaanerusunngortippaa: ilinniar-titsisup atuartut qinuigai natermi ni-korfassasut, imminnut tikkuassasut oqarlutillu: “Uanga aana, – taamaat-tumik uanga tassa susoq. Illit uani issi-avutit – taamaattumik illit tassaasi-massaatit susaq. Ilinniartitsisup nater-mi titarneq aappalaartoq tape-mik nalunaarsimavaa, meerarlu tassuuna ingerlaleraangat oqartarluni: “Maanna uanga oqaluutaavunga, – uanga ilinnut PISUPPUNGA!”. Atuartut 1+-12-inik u-kioqarput.

Tamannarpiaq pissutigalugu sumigin-nagaasimasut matimatikki ajornartor-siutigisarpaat, tassani aamma paasi-niarneqartussaasarmat kisitsisit im-minnut sanilliullutik qanoq inissisima-nissaat. Tassani ajornannginnerusar-poq assersuutigalugu kugleramme a-torlugu, assaat atorlugit annertussu-tsinik takusaqarsinnaalluni, taaguu-taannaanngitsunik.

ISSUAANEQ IMARISAANIK ANNER-TUNERUSUNIK PAASISAQARANI: ALANNGAARSINNAANEQ AAMMA UTEQQIISARNEQ ATORUK

Meeqqat siusissumik isumassorluar-neqarsimasut sukkasuumik ileqqut ilik-kartarpaat, assersuutigalugu agguaa-neq, taamaattumillu agguaasarnermi periaatsinik assigiinngitsunik atuisin-naasarlutik, tassanngaaniillu suliassa-nut ajornarnerusunut sukkasuumik ingerlaqqissinnaasarlutik. Sumiginnagaasimasut assut ajornar-torsiutigisarpaat takorluuisinnaanneq qanoq suliassap naammassisinnaanis-saa pillugu. Taamaattumik periaasissamik aalaja-ngersimasumik takutikkit, assersuuti-galugu kisitsilluni agguaanissamik: “siullermik kisitsit qullinngussavat, taava imaaliussaatit, aammalu imaali-orlutit, tamatigut taamaaliortassaatit”, tuneqqittakkit uteqattaartumik piffis-sami sivisuumi. Qaratsami suliassanik naammassinnit-tarnermut aqqutit pilissappata, sinni-limmik uteqattaanerineq pisariaqar-poq, ullut tamaasa amerlasooriartu-mik. Periaatsinik ileqqussaannik ilinniar-tinniarukkit taava illit nammineq ta-kutsittaruk qanoq iliornissaat, assi-nganillu illit periaatsivit periaaseqaq-qullugit, – assersuutigalugu: qanoq inimut atuarfiusumut isertoqartarner-soq eqqissiivillunilu issiavissamut ingittarneq?Soorlu video-mi meeqqap oqaatsinik siullernik ilikkagaqarneranut tunnga-sumik takugissi, anaanami oqaasii uteqqittarpai paasinagu “I love you” qanoq isumaqarnersoq. Issuaasarneq meeqqani ilikkagaqar-tarnermi aallaqqaataasarpoq. Meeqqat inuusuttuaqqallu sumigin-nakkat amerlasuutigut tassanngaaniit ingerlaqqingaartanngillat: issuartar-paat ilinniartitsisup imaluunniit allat oqaasiinut pissusilersornerinullu “tarrarsortaramik”, piginnaasaat an-nertunaarneqarajuttarput ilisarisi-manngisaanniit.

Nunarsuarmiut akornanni misissui-nerit arlaqartut takutippaat qaffasis-sumik stresserneq meeraanerup aa-llarteqqaarnerani annertuumik ajoqu-siisartoq eqqaamasinnaassutsimut ilik-kakkallu eqqaamaniarnerannut. Ilikkakkanik paasinnissinnaaneq taak-kualu qaratsami eqqaamasassatut toq-qortarisinnaaneri annikinnerulertar-poq.

Taamaattumik akuttunngitsumik mi-sigisassavat ippassaammat ilinniagaa-sut inuusuttuaqqanit ullumikkut eq-qaamaneqanngitsut. Tamanna aamma pissutaavoq sammisat uteqattaarta-riaqarnerannut imaluunniit aalaja-ngersimasumik periaatsit pisariaqar-nerannut. Ilisimatusarnermit naammassisat taa-maattut sumiginnarneqartartunut tunngasut tunngavilersuisinnaapput atuartitseriaatsinik nassaarniarner-mut, takutitsisimasunut piffissap ingerlanerani ilikkagassanik tigooraa-sinnaassuseq eqqarsaatigalugu. Meeqqat ineriartorneranni immik-koortumik amigaataasumik tamatu-minnga amerlasuut ineriartortinne-qassapput, taamalu paasinnissinnaas-susiat, oqaasii aamma abstraktiusu-mik isumaliutersortarneq ineriartor-sinnaaqqullugu meeqqap ukiuinut naapertuuttumik, – tamanna nalingin-naasumit sivisuneruinnartarpoq.

SULERIAASISSAMUT EQQARSAA-TIT. MINUTSIT 10

Isumaliutigikkit periaatsit marluk – pingasut tullianimut atugassatit eqik-kaaneq una ikiorsiullugu:

 

  • Klassimut erseqqissaruk atua-qatit ilaasa allaniit ikiorneqar-nissaq annerusumik pisaria-qartsittaraat, tamannalu ajun-ngitsoq.

  • Meeraq / inuusuttuaraq sumi-ginnagaasimasoq periaatsimik aalajangersimasumik ilinniar-tiguk: taamaallaat ilinnut qum-mukartassasoq ilitsersorneqa-rumalluni.

  • Ukiut pingasunut agguakkit, paasijumagukku meeqqap ima-luunniit inuusuttuaqqap pissu-silersornera paasinnittaasialu.

  • Naatsorsuutigikkit piginnaane-rit assigiinngitsorujussuit, fagi-ni assigiinngitsuni.

  • Aallartiffimmut uterit: suliassii-sarit aallaqqaammut meeqqap piginnaanerisa ataaniittunik.

  • Nal. ak. atuartitsiviusoq aggo-ruk piffissanut atuartitsiviusus-sanut minnernut arlalinnut, imaluunniit suliassanut immik-koortunut, meeqqap sammisa-mik qanoq aallussisinnaatigi-nera aallaavigalugu.

  • Isiginiaruk pingaartillugu qanoq sivisutigisumik atuartut sulisinnaanersut aallussillutik sammisaminnik, naammassi-sassat pinnagit.

  • Atukkit oqaatsit pissusilersor-nissamik ilitsersuussisut: Imatut imatullu iliussaatit. Pisariaqar-pat takutiguk, imatut iliussaa-tit.

  • Taaguutit timip atorneranut attavilikkit (oqaasilerinermi taaguutit, kugleramme kisitsi-sinik paasinninnissamut).

  • Naammagiuk meeqqap ilinniar-pagit pissusilersuutit aamma suliassamik naammassinnin-nissaq, alanngaarsinnaanngor-lugit isumaalli paasinagu, naammat-tumik.

  • Uteqqikkit, uteqqikkit, uteqqikkit suliassat assigiit, innersuussillutillu periaasissa-nik aalajangersimasunik qanoq naammassineqarnissaat pillugit.